EPAL liikmed käisid külas Soome Apteekide Liidul

Soome Apteekide Liitu kuulub 630 apteeki, see tähendab pea kõik eraomandis olevad Soome apteegid. Liidu peamiseks rolliks on toetada apteekide pidamist – abi pakutakse tööjõu leidmisel, ruumidega seotud teemadel, juriidiliste probleemide korral; välja on töötatud ühine e-apteegi platvorm ja patsiendile mõeldud ravimite kättesaadavuse lahendus (analoogne meie ravimiinfo ja apteegiinfo lehtedele). Nagu iga erialaorganisatsioon, nii on ka Soome Apteekide Liit apteekide „hääleks“ suhtluses teiste tervishoiu ja muude valdkondade osapooltega, riigi ning poliitikutega.

Ühises arutelus selgusid mitmed sarnasused Eestis ja Soome apteekide igapäevas. Tarneraskused on kindlasti suur probleem, kuigi soomlased tõid välja, et nende statistika alusel suudavad nad 98% juhtudest inimesele vajaliku ravimi väljastada. Apteekreid napib mõlemas riigis. Soomlased on lahendusena pakkumas apteekidele nn „rendiapteekri“ teenust – apteeker ei tööta ühes kindlas apteegis, vaid liigub apteekide vahel vastavalt vajadusele. Apteegiteenuse kvaliteet on oluline nii Eesti kui Soomes, sest vaid nii suudame tagada, et meie kliendid saavad parima abi ja nõu apteegis.

Lauttasaaren Kirkkoapteekki ees koos juhatajaga Nina Isonen-Sjölundiga.

Soome Apteekide Liit on võrreldes EPALiga oluliselt suurem organisatsioon, kus töötab koos all-ettevõtetega kokku ligi 250 inimest. Liit annab välja mitut ajakirja, sisustab erinevaid veebilehti ning korraldab mitmekülgseid projekte, mille eesmärk on apteekrite tegevuse laiendamine tervishoius. Täpsemalt saab Liidu tegevuste kohta lugeda kodulehelt.

Lauttasaaren Kirkkoapteekki iseteeninduskiosk.

Külastasime Soomes ka kahte apteeki. Tapiolan Apteekki on Espoos asuv apteek, mille omanikuks on Risto Kanerva, kes on Soome Apteekide Liidu president. Apteek asub kaubanduskeskuses ja on üks innovaatilisemaid apteeke Helsingi piirkonnas. Ravimite teekonna eest apteegis vastutab robot, ravimid valatakse roboti vastuvõtu torukujulisse sissepääsu, kus ravimid sorteeritakse ning vastavalt apteekri tellimusele väljastatakse müügisaali, seejuures inimkäed sel teekonnal ravimeid ei suuna. Korraga väljastab ravimeid kuni 8 apteekrit, lisaks on apteegil oma e-apteek. Apteek pakub mitut teenust koostöös teise apteegiga, näiteks kuna apteek ise ravimeid ei valmista, siis tellitakse ekstemporaalsed ravimid teisest apteegist. Personaalse pakendamise teenust pakutakse samuti ühistegevusena koos teise apteegiga. Mõlemal juhul saab patsient vajaliku teenuse kätte oma apteegist.

Lauttasaaren Kirkkoapteekki seevastu on väiksem kogukonnaapteek, kus suur osa klientidest apteekritele juba tuttavad. Selles apteegis on inimesel endal võimalik kasutada iseteeninduskassat ravimite eest tasumiseks, vajadusel saab ravimi tellida telefoni teel ja kasutada ka kojuveo teenust. Ka sel apteegil on oma e-apteegi lahendus, kuuludes 200 apteegi hulka Soomes, kellel võimalik pakkuda elektroonilist ravimite tellimissüsteemi. Lauttasaaren apteegil oli paigas oma visioon ning strateegia ning väga selge suund, kuidas pakkuda inimkeskset apteegiteenust ka tulevikus.

Kõlbmatute ravimite kogumine.

Mõlemas külastatud apteegis on hästi korraldatud kõlbmatute ravimite kogumine – apteeki on paigutatud vastavad kastid, kuhu inimesed viivad ravimid ning kohaliku omavalitsuse kohustus on kord nädalas neid kaste tühjendada.

Oli tore külaskäik, mis andis uusi ideid ja mõtteid. Samuti saime tõdemuse, et apteegiteenus nii Soome kui Eestis on arenemas ning meie panus tervishoiusüsteemi suureneb.