Eesti Proviisorapteekide Liidu konverents tõi fookusesse apteegi rolli esmatasandil, kvaliteedi ja kriisivalmiduse

Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) tänavune konverents „Apteek esmatasandi eesliinil“ tõi Tallinnas kokku apteekrid, tervishoiuvaldkonna eksperdid ja riigiasutuste esindajad. Päeva keskmes olid apteegiteenuse tulevik, apteekri kasvav roll patsiendi terviseteekonnal, teenuse kvaliteet ning esmatasandi valmisolek kriisideks.

Konverentsipäeva avas EPALi juht Ly Rootslane ettekandega „Apteegiteenus Eestis täna ja homme“. Rootslane vaatas Eesti apteegiteenuse hetkeseisu ja järgmiste aastate arengusuundi ning rõhutas vajadust kujundada apteegist senisest tugevam ja paremini integreeritud tervishoiupartner. Tähelepanu all olid nii ennetus, uued apteegiteenused ja digilahendused kui ka apteekrite pädevuse pidev arendamine.  Ettekandega saad tutvuda SIIN

Euroopa vaate apteegiteenuse tulevikule tõi kuulajateni PGEU president Mikołaj Konstanty. Ta rääkis apteekide rolli muutumisest kogu Euroopas - ravimite väljastamise kõrval muutuvad järjest olulisemaks patsiendikesksed tervishoiuteenused, sealhulgas vaktsineerimine, ravimikasutuse hindamine, krooniliste haigustega patsientide toetamine ning ennetus. Konstanty rõhutas, et apteekide rolli laienemine vajab nii selget raamistikku kui ka jätkusuutlikku rahastamist. Ettekandega saad tutvuda SIIN.

Esimese sessiooni lõpetas Tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus, kes käsitles Eesti tervishoiu ees seisvaid valikuid ja tugeva esmatasandi tähtsust. Tema ettekandes tõusis esile vajadus kasutada erinevate tervishoiuspetsialistide, sealhulgas apteekrite pädevust senisest paremini ning arendada andmevahetust ja digilahendusi, mis võimaldaksid patsiendi terviseteekonda terviklikumalt toetada. Ettekandega saad tutvuda SIIN.

Kvaliteet algab igapäevasest tööst

Konverentsi teise sessiooni keskmes oli tervishoiuteenuse kvaliteet.

Sessiooni avas EPALi apteegiteenuse kvaliteedi töörühma juht Külli Teder, kes tutvustas uut „Apteekide kvaliteedijuhendit“. Juhend on mõeldud praktiliseks töövahendiks, mille abil saavad apteegid oma teenuse kvaliteeti süsteemselt hinnata ja arendada. Ühe olulise sõnumina jäi kõlama, et kvaliteedi parandamine ei pea alati algama suurest muutusest, vaid oluline on märgata arengukohti, teha kokkulepitud parendus ning hinnata hiljem selle mõju.
Ettekandega saad tutvuda SIIN. 

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann keskendus patsiendiohutusele ja tervishoiuteenuse kvaliteedi eesmärkidele riigis. Ta rääkis ohutusjuhtumite märkamisest ja analüüsimisest, dokumenteerimise tähtsusest ning vajadusest kujundada tervishoius kultuuri, kus juhtumitest õpitakse ja saadud teadmisi kasutatakse uute riskide ennetamiseks.

Teise sessiooni lõpetas kirurg ja pikaajalise NATO sõjameditsiini kogemusega dr Tiit Meren, kes vaatas kvaliteeti kriisiolukorra perspektiivist. Tema sõnum oli selge: kriisivalmidust ei saa üles ehitada ainult juhenditele ja plaanidele. Meeskonnad peavad erinevaid olukordi läbi harjutama ning olema valmis tegutsema ka siis, kui elektrit, internetti, tavapärast logistikat või muid harjumuspäraseid võimalusi ei ole.

Kuidas hoida esmatasand toimimas kriisis?

Konverentsipäeva viimase osa keskmes oli esmatasandi kriisivalmidus.

Paneeldiskussiooni juhatas sisse Ravimiameti esindaja Stella Sulaoja, kes rääkis ravimitega varustamisest kui elutähtsast teenusest ning sellest, mida tähendab uus korraldus apteekide kriisivalmidusele. Fookuses olid elutähtsa teenuse osutajaks määratud apteekide roll, riskianalüüsid ja kriisiplaanid ning praktilised võimalused ravimite kättesaadavuse tagamiseks ka hädaolukorras.

Seejärel arutasid Kerli Zirk (Riigikantselei), Stella Sulaoja (Ravimiamet), Kristel Jakobson-Pallo (Terviseamet), Kristel Amjärv (Tallinna Perearstid) ja Siiri Jürgenson (Tartu Tasku apteek), mida tähendab kriisiks valmis esmatasand tegelikkuses. Juttu tuli elektrikatkestustest ja varutoitest, ravimivarudest ja tarneahelatest, külmaahela säilitamisest, digisüsteemide võimalikest riketest ja paberretseptidest, personali valmisolekust ning apteekide ja perearstikeskuste koostööst.

Arutelust jäi kõlama, et kriisivalmidus ei tähenda üksnes generaatori või ravimivaru olemasolu. Sama olulised on inimesed, selged rollid, toimivad kontaktid ja kokkulepped ning regulaarne harjutamine. Apteegid, perearstikeskused ja riigiasutused peavad teadma juba enne kriisi, kuidas koostöö toimib ja kes mille eest vastutab.

Apteek esmatasandi eesliinil

Tänavune konverents näitas, kui tihedalt on omavahel seotud apteegiteenuse areng, kvaliteet ja toimepidevus. Apteegi roll ei piirdu ravimite väljastamisega, vaid apteeker on patsiendi jaoks üks kõige kättesaadavamaid tervishoiuspetsialiste ning tema teadmisi ja võimalusi saab senisest enam kasutada nii ennetuses, nõustamises kui ka tervishoiusüsteemi kriisivalmiduse tugevdamisel.

Täname kõiki esinejaid, paneliste, koostööpartnereid ja osalejaid sisuka päeva, heade küsimuste ning avatud arutelude eest! Kohtume taas järgmisel EPALi konverentsil uute mõtete, teemade ja aruteludega.