Järjest vähem on vähke, mille korral Eesti elulemusnäitajad jäävad alla Põhjamaadele

Tervise Arengu Instituut on avaldanud raporti, mis käsitleb 2019. aastal vähki haigestunutest ülevaadet ning elulemust aastatel 2015-2019.  Enamiku vähkide korral pärast vähi diagnoosi saamist on elus sama palju patsiente, kui on Põhjamaades. Siiski võib mõnel juhul täheldada veel mahajäämust elulemuses.

Mõned mõtted raportist:

• Viimasel aastakümnel on märgata vanusestandarditud koguvähihaigestumuse (kõik pahaloomulised kasvajad kokku) stabiliseerumist meestel ja naist.
• Haigestumus suureneb meeste ja naiste seas jätkuvalt jämesoolevähi osas. 
• Haigestumus suureneb naiste rinnavähi osas. 
• Viimastel aastatel on peatunud kopsuvähihaigestumuse kasv.
• Haigestumus emakakaelavähki väheneb alates 2013. aastast.
• 2019. aasta lõpu seisuga elas Eestis üle 66 000 inimese, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. 

Siiski on Eestis raporti kohaselt aina vähem vähke, mille elulemusnäitajad jäävad alla Põhjamaade omadele. Näiteks kui võrrelda Eesti patsientide viie aasta elulemust Taani ning Soome näitajatega, siis Eestis on vähi elulemus meestel märkimisväärselt madalam pea- ja kaelapiirkonna vähi korral. Mõõdukalt on kehvem jämesoolevähi, rinnavähi, nahamelanoomi ning mitte-Hodgkinsi lümfoomi elulemuse näitajad. 

Elulemuse sõltub kahest tegurist: kui tõhus on ravi ning kui varajases staadiumis haigus avastati. Nii on kinnitatud Eesti riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021-2030, kus kirjeldatakse tegevusi vähiriski vähendamiseks, sõeluuringute ja varajase avastamise tõhustamiseks ning ravivõimaluste parandamiseks. 

Täispika uudise ja raporti "Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015-2019" leiab TAI kodulehelt.