Puuduvad usaldusväärsed tõendid ivermektiini kasulikkusest COVID-19 puhul

Kõigi vastavateemaliste uuringute kokkuvõtete kuldne standard Cochrane meta-analüüs järeldab, et olemasolev asjakohane tõendusmaterjal ei toeta ivermektiini kasutamist ei COVID-19 ennetamiseks ega raviks väljaspool hästi disainitud kliinilisi uuringuid. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et seni ei ole ühtegi kvaliteetset uuringut, mis näitaks ivermektiini kasu.

Ivermektiin on väga hea parasiitide vastane ravim, mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis. Peamiselt suurloomadel (hobused, lehmad, lambad jt) kasutamiseks mõelduna on mitmel erineval ivermektiini-preparaadil müügiluba, kuid need on loomulikult loomadele sobilikes annustes ning ravimvormides.

Eestis ei ole inimestel kasutatava ivermektiini tablettidel müügiluba, kuid müügiloata ivermektiini on lubatud kasutada Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi taotluse alusel, st apteegist saab seda ikkagi ainult retseptiga. Ivermektiini kasutatakse inimestel eelkõige troopilistes piirkondades parasitaarhaiguste ravis. Tavaliselt on siis ravikuuriks ühekordne ravimi annus (vastavalt kehakaalule) ning ravi võib korrata mingi teatud aja möödudes (nt pool aastat). Ivermektiin on parasitaarhaiguste ravis tõhus ja suhteliselt ohutu, kuid loomulikult on igal ravimil kõrvaltoimed.

Ivermektiini niinimetaud COVID-19 protokollides soovitatakse aga suuri annuseid, pikemaajalist ravi või koguni regulaarset ravimi võtmist ja sellel muidugi ongi kõrvaltoimed. Ivermektiini kõrvaltoimetena võib esineda peavalu, pearinglus, asteenia ehk üldine jõuetus, iiveldus, nahalööve, turse, oksendamine ja kõhulahtisus, krambihood, koordinatsioonihäired (ataksia), hingamisfunktsiooni häire (düspnoe), kõhuvalu, tundlikkuse häire (paresteesia), nõgeslööve (urtikaaria). Ivermektiini kasutus on kaasa toonud mürgistusi samuti on ivermektiinil võimalik mõju raseduse kulule ja loote arenguanomaaliate tekkele. Tänavu on USA mürgistuste andmesüsteemi märgitud 1143 ivermektiiniga seotud juhtumit.

Ivermektiini väljapakkumine COVID-19 raviks sai alguse ühest katseklaasiuuringust, kus katseklaasis olevale COVID-19 viiruskultuurile väga suures kontsentratsioonis ivermektiini lahus avaldas pärssivat mõju. See kontsentratsioon on aga ca 100-250 korda suurem, kui võimalik saavutada inimese organismis raviks lubatud annustega ja kümneid kordi suurem, kui farmakokineetiliselt üleüldse on võimalik inimorganismis saavutada.

Ivermektiini toimet COVID-19 haigusele on uuritud mitmetes uuringutes. On oluline silmas pidada, et suur osa neist uuringutest on puuduliku ülesehituse ja väikese valimiga, st nendest uuringutest saadud andmed ei ole nii usaldusväärsed, et nende alusel ravisoovitusi anda. Lisaks on ivermektiini uuringutest saadud andmed väga vastukäivad: osades uuringutes on leitud teatud positiivne mõju haiguse kulule, teistes uuringutes seda ei leita.

Teatud mittespetsiifiline ivermektiini mõju COVID-19 korral ei ole veel päriselt välistatud, kuigi senised enam-vähem korralikud uuringud on andnud negatiivseid tulemusi, aga osa uuringuid on veel käimas. Midagi põrutavat aga sealtki esialgsetel andmetel kahjuks oodata ei ole. Väited, et erinevates riikides (nt Brasiilia, Peruu, Jaapan, Slovakkia, Indias mõni piirkond) olevat ivermektiini kasutamisest kasu tõusnud, ei vasta aga põhjalikumal kontrollimisel kahjuks üldse tõele.

Isegi ivermektiini tootja Merck on soovitanud ivermektiini COVIDi korral mitte kasutada.

Allikad:

1.  www. vaktsineeri.ee 

2. www.ravimiamet.ee