Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul võib inimestel olla vaktsineerimisteemadest juba väike väsimus, kuid haigused sellest ei küsi ja ainus viis end tõhusalt turvata on teha kaitsesüst. Rootslase sõnul lähevad kevadel puugid liikvele ja meie piirkonnas kannavad nad mitmeid haigusi. "Kõige raskem puukidelt saadav haigus ongi entsefaliit, mis võib lõppeda inimese invaliidistumisega," rõhutas Rootslane.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kolme süstiga; esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas 9-12 kuud hiljem. Seejärel tuleb teha kolme aasta möödudes uus vaktsiinisüst, et kaitse püsiks. Järgmised revaktsineerimised sõltuvalt patsiendi vanusest, vaktsiinisüst tuleks teha kas kolme- või viieaastase intervalliga.
Ly Rootslane soovitab enne apteegis aja broneerimist üle vaadata, kui palju aega on möödunud eelmisest vaktsineerimisest. "Kui inimene pole end varem puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis on just nüüd on õige aeg alustada. Samuti on revaktsineerimiseks kevad kõige õigem, sest puugid on Eestis aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini," selgitas Rootslane. Tema sõnul on hädavajalik vaktsineerida inimestel, kes satuvad sageli metsa, näiteks metsatöölistel, kaitseväelastel ja kaitseliitlastel, jahimeestel, seenelistel ja marjulistel. Samas on puuke ka parkides, koduaedades ja kõikjal looduses, seega vaktsineerida võiksid kõik Eesti elanikud, nagu soovitavad Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid. Vaktsiin on olemas nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Lisaks saab apteekides endiselt vaktsineerida ka COVID-19 ja gripi vastu. Paljude Euroopa riikide kogemus näitab, et kaitsesüstimine apteekides on oluliselt aidanud tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset.
TAUST
Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond, seal hulgas ka lapsed. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivad kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired esineb 26-46% haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.
Lisainfo apteegis vaktsineerimise kohta: https://www.vaktsineeriapteegis.ee/puukentsefaliit
Puukentsefaliidist: https://ta.vaktsineeri.ee/et/haigused
Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) on Eesti suurim apteeke ühendav organisatsioon, mille liikmeteks on 292 apteeki ja 1100 apteekrit üle Eesti.
Lisainfo:
Ly Rootslane
EPALi juht
ly.rootslane@epal.ee
+ 372 5886 3915