43.nädalal pöördus arstide poole 2393 inimest, kellel esinesid ülemiste hingamisteede viirusnakkused. Enim haigestuvad tööealised ja vanemaealised, kuid koolivaheaja lõppemise järel on oodata haigestunute arvu suurenemist ka laste seas.
Peamisteks haigustekitajateks on SARS-CoV-2, rino-, gripi- ja paragripiviirused. Haigestumuse tase vastab hetkel tavapärasele sügise algusele – keskmiselt 175 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kõrgem haigestumus on Tartu-, Harju- ja Läänemaal.
Grippi haigestumine on taas tõusuteel: 43. nädalal registreeriti 57 juhtu ning hooaja algusest kokku 215. Praegu ringlevad Eestis korraga kaks A-gripiviiruse alatüüpi ning B-gripiviirus Victoria. Veel ei ole teada, milline tüvi jääb domineerima.
COVID-19 haigestumus on küll kerge tõusutrendiga, kuid enamasti kulgeb haigus kergelt ning haiglakoormus püsib madal. RS-viiruse levik on alles hooaja algusjärgus – seni on registreeritud vaid kaheksa haigusjuhtu.
Vaktsineerimine – parim kaitse sügishooajal
Vaktsineerimine on endiselt kõige tõhusam viis kaitsta end ja oma lähedasi sügisel ja talvel levivate viiruste eest.
Gripivaktsineerimine on soovitatav teha enne haiguse kõrgperioodi ehk oktoobris–novembris.Riskirühmadele (eakad, krooniliste haigustega inimesed, rasedad ja väikelapsed) on see tasuta kõigi teenusepakkujate juures, sh apteekides.
COVID-19 vastu on soovitatav kaitsesüst, kui viimasest doosist või läbipõdemisest on möödunud vähemalt kuus kuud. Tasuta saavad vaktsineerida 60+ inimesed, tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, hoolekandeasutuste elanikud ning rasedad.
28. oktoobri seisuga on gripivastase vaktsineerimise hõlmatus riskirühmades 18%. WHO ja ECDC hinnangul tuleks raskeid haigusjuhte ja hospitaliseerimisi oluliselt vähendada siis, kui hõlmatus ulatub vähemalt 75%-ni.
✅ Meelespea viiruste hooajal
1. Püsige haigena kodus ja vältige kontakti riskirühmadega.2. Katke köhimisel ja aevastamisel suu ning nina salvrätiku või küünarvarrega.
3. Peske ja desinfitseerige käsi regulaarselt.
Allikas: Terviseamet.ee