Eesti meeste tervis on murekoht, mis vajab jätkuvalt tähelepanu. Meeste eluiga jääb naiste omast ligi üheksa aastat lühemaks ja suur osa haigetest meestest jõuab arsti juurde alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud.
Statistika kinnitab, et vähk on meeste seas jätkuvalt suur probleem. Aastal 2022 diagnoositi Eestis kokku 9196 uut vähi esmasjuhtu, neist 1304 olid eesnäärmevähid. See teeb eesnäärmevähist Eesti meeste seas kõige sagedasema pahaloomulise kasvaja. Arvestades, et elu jooksul diagnoositakse eesnäärmevähk igal viiendal mehel ja risk kasvab märgatavalt pärast 60. eluaastat, on see teema, millest ei saa mööda vaadata. Uuringud näitavad, et koguni 80% 80-aastastest meestest võib leida eesnäärmevähi tunnuseid.
Tartu Ülikooli Kliinikum on juulist 2025 käivitanud uue teenuse — personaalmeditsiinipõhise eesnäärmevähi ennetuse. See teenus, mis baseerub PSA-testile lisanduvatel geneetilistel hindamistel, nagu polügeenne riskiskoor (PRS) ja harvaesinevate geneetiliste mutatsioonide analüüs, võimaldab koostada individuaalse riskihinnangu ja ennetusplaani. See on eriti oluline neile meestele, kes võivad kuuluda kõrgesse riskigruppi — isegi juhul, kui lähisugulaste seas vähki ei esine. Teenuse kujundamisel on aluseks võetud rahvusvahelised teadusuuringud(sh BARCODE1 uuring) ja selle eesmärk on ennetada agressiivsete vähijuhtude hilist ja ohtlikku diagnoosimist.
„Eesnäärmevähk ei anna algstaadiumis enamasti mingeid kaebusi. Just seetõttu on PSA-test ja regulaarne tervisekontroll meeste jaoks eluliselt olulised,“ rõhutab uroloog dr Teesi Sepp. „Kui haigus avastatakse varakult, on ravitulemused väga head.“
Eestis on viimastel aastatel astutud olulisi samme, et muuta haiguste varajane avastamine inimestele kättesaadavamaks. Eesti Vähiliidu mobiilne meestekabinet toob uroloogi vastuvõtu lähemale neile piirkondadele, kus eriarsti juurde jõudmine muidu oleks keeruline või aeganõudev. Seal pakutakse meestele esmaseid terviseuuringuid ja järelkontrolli võimalusi mugavalt nende kodukoha lähedal.
Eesnäärmevähi kujunemist võivad mõjutada nii vanus kui ka elustiil. Risk tõuseb alates 50. eluaastast, samuti on oluliseks teguriks perekondlik eelsoodumus. Ka ülekaal, suitsetamine ja ebatervislik toitumine võivad suurendada haiguse tekkimise tõenäosust.
Samas on paljud riskitegurid seotud harjumustega, mida saab teadlikult mõjutada. Regulaarne liikumine, tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mõõdukas alkoholi tarvitamine või sellest loobumine ning suitsetamisest hoidumine aitavad vähiriski märgatavalt vähendada. Samuti on oluline käia regulaarselt tervisekontrollis – PSA-testi tegemine ja arstiga nõu pidamine võimaldavad võimalikke muutusi varakult avastada.
Eesti Vähiliit kutsub kõiki mehi üles oma tervist tõsisemalt võtma – tegema regulaarselt tervisekontrolle, pöörama tähelepanu kehakaalule, liikumisele ja toitumisele ning küsima perearstilt PSA-analüüsi, eriti siis, kui perekonnas on olnud eesnäärmevähi juhtumeid.
Allikas:Eesti Vähiliidu pressiteade 17.11.2025