Erinevus uute ravimite kättesaadavuses Euroopa riikide vahel on tohutu

Uuringu Patients W.A.I.T. 2022 aruande järgi on uutest, 2018-2021. aastal Euroopa ravimiametis heakskiidu saanud 168 ravimist Saksamaal kättesaadavad 147, aga näiteks Maltal ja Makedoonias vaid kümme. Eestis on sama näitaja 31, kirjutab Med24.ee lehel Madis Filippov.

W.A.I.T. indikaator vaatleb ravimite kättesaadavust 37 Euroopa riigis (27 EÜ ja 10 EÜ-sse mittekuuluvat riiki). Uuringu Patients W.A.I.T. 2022 aruande järgi on uutest, 2018-2021. aastal Euroopa ravimiametis heakskiidu saanud 168 ravimist Saksamaal kättesaadavad 147, aga näiteks Maltal ja Makedoonias vaid kümme. Eestis on sama näitaja 31 – vaid 18% ravimiinnovatsioonist on jõudnud meie patsientideni.

Euroopas on ravimite kättesaadavuse keskmine näitaja erinevates ravivaldkondades langenud 47%-ni – see on 2% vähem kui aasta varem. Erinevus Lääne- ning Ida-Euroopa vahel on jätkuvalt väga suur.

"Innovatsioonist on kasu ainult siis, kui see jõuab patsientideni. Ravimite roll tervishoius muutub üha olulisemaks, hoides ära raskete haiguste progresseerumist ja inimeste invaliidistumist ning andes patsientidele isegi võimaluse paljude seni ravimatute haiguste puhul paraneda täielikult. Peame mõistma, et ravimid ei ole kulu, vaid kokkuhoid – haiguste ravimata jätmine on kulukam kui ravimine sotsiaalsüsteemile lisanduvate kasvavate kulude tõttu. Eestis kättesaadav uute ja innovaatiliste ravimite valik võiks olla oluliselt suurem," sõnas Ravimitootjate Liidu volikogu esimees Kärt Tali.
 

W.A.I.T. indikaatori järgi on Euroopa riikides uute vähiravimite kättesaadavus paranenud, kahjuks aga ei saa sama öelda Eesti kohta. Vaadeldud ajavahemikus EÜ müügiloa saanud 46 uuest vähiravimist on Eestis patsientidele kättesaadavad vaid 8. Samuti on väga halb olukord harvikravimite osas – 61 ravimist on Eestis kättesaadavad vaid 6.

"Viivituste põhjused on riigiti erinevad, kuid üheks peamiseks takistuseks on pikk soodusravimi taotluse protsess aga ka aegunud ravijuhised, mis ei  toeta uuenduslike ravimite kasutamist," täpsustas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. "Aeg ravimi hüvitamise otsuseni, võrreldes mõne aasta tagusega, on pisut lühenenud. Kahjuks on aga hüvitamise aluseks olevad hindamiskriteeriumid sellised, et positiivse otsuse lootus on paljude ravimite puhul väga väike. Seetõttu on ravimitootjate huvi taotluse esitamiseks vähenenud, kuigi soov ravimit Eesti patsientidele pakkuda on ilmselgelt olemas."

Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon (EFPIA) ja selle liikmed (nende seas Ravimitootjate Liit) on hinnanud ravimite vähese kättesaadavuse põhjusi ja mõju mitmeid aastaid ning võtnud  olukorra parandamiseks ette olulisi uuendusi.

EFPIA liikmed võtsid enda kanda mitmeid kohustusi, et kiirendada ravimite patsientideni jõudmist. Sealhulgas on sündimas initsiatiiv esitada uute ravimite hüvitamise taotlus hiljemalt kahe aasta jooksul müügiloa saamisest.

"Taotluse koostamine on väga aja- ja ressursimahukas, tihti tootjad loobuvad sellest, eriti kui on ette teada, et ravim ei vasta Eesti kulutõhususe nõuetele. Selle kohustusega võtsime endile tööd tegelikult juurde, kuid eesmärk on suurendada läbipaistvust ja lühendada ravimite haigeteni jõudmise aega," lisas Tapfer.

2022. aasta aprillis algatati ka Euroopa juurdepääsutõkete portaali loomine (Europan Access Hurdles Portal), et jälgida ravimite teekonda rahastamisotsuseni ja suurendada läbipaistvust uuenduslike ravimite kättesaadavuse tõrgete algpõhjuste kohta. Täna on portaalis saadaval esialgsed tulemused, kuid selle põhjal saame juba täna öelda, et ravimite kättesaadavuse tõketel ja viivitustel on Euroopas riikide lõikes erinevad põhjused.

"Lääne-Euroopas olid viivitused avalduste esitamisel suuresti tingitud ravimite hindamisprotsessist ja nõuetest tõendusele, samas kui Ida-Euroopas olid viivitused tingitud tervishoiusüsteemi piirangutest ja nende mõjust otsuste tegemisele ettevõtetes," lisas Tapfer.

Patients W.A.I.T uuringuga saab tutvuda SIIN.