HPV-d teatakse peamiselt naiste probleemina, kuid see võib põhjustada vähke ka meestel

HPV ehk inimese papilloomiviirus on üks levinumaid viiruseid, millega puutub elu jooksul kokku suur osa meist. Enamasti saab organism nakkusest ise jagu, kuid osa HPV tüüpe võib jääda püsima ning põhjustada aastate jooksul vähieelseid muutusi ja vähki. HPV-st räägitakse sageli emakakaelavähi kaudu ning seda peetakse pigem „naiste asjaks“, ent tegelikult puudutab viirus ka mehi ning võib põhjustada näiteks peenise-, päraku- ja suu-neelupiirkonna vähke. HPV vastu saab end vaktsineerimisega tõhusalt kaitsta ning mida varem seda teha, seda parem.

Väga levinud viirus

HPV ehk inimese papilloomiviirus ei ole üks konkreetne viirus, vaid suur viiruste perekond. Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul kuulub inimese papilloomiviiruste perekonda üle 200 tüübi, mida saab tinglikult jagada väikse ja suure riskiga tüüpideks.

„Viiruse mõne tüübiga nakatub oma elu jooksul ligikaudu 80 protsenti inimestest. Enamik infektsioone (u 90 protsenti) paraneb iseeneslikult 1–2 aasta jooksul. Inimene ei pruugi isegi tunda, et ta on nakatunud,“ selgitab Rootslane.

See on tema sõnul ka üks põhjus, miks HPV-sse nakatumisest võib olla keeruline aru saada – nakatumine ei pruugi põhjustada mingeid sümptomeid ning inimene ei pruugi teada, et ta viirust kannab. HPV levib peamiselt seksuaalsel teel, sealhulgas otsesel kokkupuutel naha ja limaskestadega. Mõnel juhul võib nakkus levida ka emalt lapsele sünnituse ajal või platsenta kaudu.

Enamasti saab organism viirusest ise jagu. Probleem tekib siis, kui tegemist on suure riskiga HPV tüvega, mis jääb organismi pikemaks ajaks püsima. „Suure riskiga tüved, ligi 40 tüüpi viirusest nakatavad anogenitaalpiirkonda ning suudavad püsima jääda epiteelkoesse. Kui viirus jääb organismi püsima pikemaks ajaks, võib see põhjustada vähieelseid seisundeid ning lõpuks viia ka vähini,“ ütleb Rootslane.

HPV-st räägitakse liiga sageli ainult seoses emakakaelavähiga

Suhteliselt laialt tuntud on HPV seos emakakaelavähiga ning sellel on ka väga selge põhjus. Ly Rootslase sõnul on ligikaudu 95 protsenti emakakaelavähkidest seotud suure riskiga HPV-tüübi infektsiooniga. HPV tüved 16 ja 18 põhjustavad seejuures ligikaudu 70 protsenti emakakaelavähi juhtudest. Seetõttu ongi HVP-st kõneldes toodud välja selle seotust just naiste ja emakakaela vähiga. Igal aastal haigestub Eestis emakakaelavähki umbes 130 naist.

Emakakaelavähk ei teki tavaliselt üleöö. HPV-ga seotud muutuste kujunemine võib võtta aastaid ning nakatumisest emakakaelavähini võib kuluda üldjuhul 10–25 aastat. Samal ajal ei pruugi naine tunda mitte midagi. „Enamikel HPV viirusega nakatunud inimestel puuduvad haigusnähud ja/või kaebused ning tavaliselt ei tekita rakumuutused emakakaelal ega vähieelne seisund muutusi enesetundes,“ ütleb Rootslane.

Just seepärast on oluline nii HPV-vastane vaktsineerimine kui ka emakakaelavähi sõeluuring. Vaktsiin aitab vähendada nakatumise ja HPV-ga seotud haiguste riski, sõeluuring võimaldab avastada emakakaelas tekkinud muutusi võimalikult varakult. „Kuid emakakaelavähk ei ole kaugeltki ainus HPV-ga seotud vähk,“ rõhutab Rootslane.

HPV puudutab ka poisse ja mehi

Kuna HPV-st räägitakse sageli seoses emakakaelavähiga, on paraku tekkinud mulje, et tegemist on eelkõige tüdrukute ja naiste probleemiga. Rootslase sõnul puutuvad apteekrid selle mõtteviisiga kokku küll. Tegelikult võib viirus põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks peenise- ja pärakuvähki või suu- ja kurguvähki ka meestel.

Suure riskiga HPV tüved on seotud umbes 90 protsendi pärakuvähkide, 70 protsendi tupe- ja vulvavähkide, 70 protsendi suuneelukasvajate ning 60 protsendi peenisevähkidega. Lisaks vähile võivad HPV väikse riskiga tüübid põhjustada kondüloome ehk tüükataolisi nahamoodustisi. Ka nende eest võib vaktsineerimine kaitset pakkuda.

HPV-st räägitakse sageli seoses emakakaelavähiga ja paraku on tekkinud mulje, et tegemist on eelkõige tüdrukute ja naiste probleemiga. Ly Rootslase sõnul puutuvad apteekrid selle mõtteviisiga kokku küll. Tegelikult võib viirus põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks peenise- ja pärakuvähki või suu- ja kurguvähki ka meestel.

„Nagu eespool kirjas on, HPV viiruse teatud tüved tekitavad vähki ka meestel. Lisaks on tegemist suuresti sugulisel teel edasi kanduva viirusega, seega peaksid end kaitsma nii poisid kui tüdrukud. Poiste vaktsineerimine ei ole lihtsalt kaudne viis tüdrukute ja naiste kaitsmiseks. Vaktsiin annab poisile endale kaitse HPV nakkuse ja sellega seotud haiguste, sealhulgas mitmete vähkide eest,“ selgitab Rootslane.

Tervise Arengu Instituudi andmetele tuginedes diagnoositakse Eestis HPV tõttu igal aastal üle 200 vähijuhtumi. Rootslane toob välja ka muutuse ajas: viimase 25 aasta jooksul on näiteks suuneeluvähi juhtude arv neljakordistunud ja pärakuvähi juhtude arv kahekordistunud. „Igal aastal haigestub Eestis emakakaelavähki umbes 130 naist, seega teisi HPV põhjustatud vähi leide on küll vähem, aga see arv on suurenemas.“

HPV-vaktsiin ei ravi juba tekkinud HPV-nakkust ega asenda emakakaelavähi sõeluuringut. Vaktsineerimise mõte on ennetada nakatumist nende HPV tüvedega, mille vastu vaktsiin kaitset pakub. „Vaktsineerimine HPV vastu on väga tõhus,“ ütleb Rootslane. Tema sõnul suudab üheksavalentne HPV-vastane vaktsiin ennetada kuni 90 protsenti emakakaelavähi juhtudest ning samuti märkimisväärse osa teistest HPV-ga seotud vähkidest.

Rootslane viitab ka Eestis enamkasutatud vaktsiini raviminfole, kus on toodud selle kliiniliste uuringute andmed ja efektiivsus vaktsiinis sisalduvate üheksa HPV tüve puhul. Oluline on ka vaktsiinikaitse kestus. „Vaktsiin pakub pikaajalist kaitset HPV vastu – immuunsus kestab uuringute põhjal vähemalt 10–12 aastat pärast soovitusliku vaktsiinikuuri läbimist. Praegu ei ole pärast esmase kuuri läbimist soovitatud teha lisadoose.“

Kõige tõhusam on vaktsineerida enne kokkupuudet HPV-ga ehk enne aktiivse seksuaalelu algust. Eestis on Tervisekassa taganud tasuta HPV-vastase vaktsineerimise 12–18-aastastele noortele. Eriti sobivaks vanuseks peetakse 12–14 aastat, sest siis kujuneb Rootslase sõnul kõige tugevam immuunvastus. Apteegis saavad tasuta vaktsineerida 18-aastased noored, vanematele on vaktsiin tasuline.

Eestis näevad riiklikud soovitused ette, et kuni 18-aastastele noortele on näidustatud üks doos ning alates 19. eluaastast on soovitatud kaks doosi. HPV-vastast vaktsineerimist soovitatakse kuni 26-aastastele noortele; 27–45-aastastel soovitatakse vaktsineerimise vajadust arutada arsti või muu tervishoiutöötajaga.

HPV ennetamine ei tähenda ainuüksi vaktsineerimist

HPV ennetamine ei tähenda ainult vaktsineerimist. Naistel on oluline jätkata ka emakakaelavähi sõeluuringutel osalemist. Rootslane rõhutab, et noorte puhul on vaktsineerimisel võtmeroll kooliõel, kuid vaktsineerida saab ka perearsti juures ning täiskasvanutel on selleks võimalusi ka apteekides.

„Paraku ei ole vaktsineerimise tase Eestis kuigi kõrge. Ühelt poolt on kindlasti tegemist teadlikkuse teemaga – HPV kui haiguse ja ka vaktsiini kohta ei ole inimestel piisavalt infot. Samuti leidub kahtlejaid, kas ikka peaks vaktsineerima, kuivõrd ohutu see on ning lisaks on liikvel erinevaid müüte vaktsiini kõrvaltoimete ja võimalik mõjude kohta.“

Kui vaktsineerimise kohta tekib küsimusi, saab lisaks arstidele nõu küsida ka apteegist. Proviisor saab anda infot vaktsiini kui ravimi kohta, sealhulgas võimalike kõrvaltoimete kohta. Vaktsineerimisega tegelevad apteegis õed, kes saavad konkreetse inimese vaktsineerimisega seotud küsimustes täpsemalt nõu anda. „Me ise peame olema oma tervise kõige suuremad hoidjad,“ toonitab Rootslane.

Allikas: Geenius.delfi.ee