Praegu on õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sh ka COVID-19sse ja grippi haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud. Praegu on kõige õigem aeg gripi vastu vaktsineerimiseks, sest püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud, mis tähendab, et organismil on aega viirusevastase kaitse kohandamiseks.

Gripp ja ülemiste hingamisteede ägedad respiratoorsed nakkused)

44. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2704 inimest, neist 36,9% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 198,0. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Vanusrühmade järgi haigestusid enim kuni 5aastased lapsed.

Ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse haigestumine ei olnud seotud gripilaadsete ega ka SARS-CoV-2 viirustega. Sentinelseire andmete põhjal oli gripilaadsete viiruste suhtes positiivseks osutunud proovide osakaal 11,8%. Registreeriti vaid üksikud haigestumised, mis olid seotud rino-, adeno- ja paragripiviirustega.

Laboratoorselt kinnitati 12 gripiviirust, neist 1A-gripiviirus ja 2B-gripiviirust.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on gripi aktiivsus Euroopa Liidus madalal hooajalisel tasemel.

COVID-19 (4. novembri 2024 seisuga)

Nädala jooksul lisandus 854 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv püsib stabiilsena.

Haigestumus vähenes või püsis stabiilsena peaaegu kõikides vanuserühmades, välja arvatud vanuserühmades 0–4a, 25–29a, 50–54a ja 65–69 aastat. Nendes vanuserühmades kasvas haigestumus keskmiselt 20%. Suurim kasv (33,3%) oli vanuserühmas 0–4 aastat.

Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu 20 patsienti. 18 patsienti ehk 88,2% olid üle 60-aastased. Üks inimene vajas intensiivravi ja üks oli juhitaval hingamisel. COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 24 inimest.

Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel suri raske COVID-19 tõttu kaks inimest vanuses üle 65a.

Kooliealiste seas toimunud haigestumise suurenemine avaldab mõju ka vanemaealiste patsientide arvu kasvule ning mõjutab COVID-19 hospitaliseeritute arvu järgnevate nädalate jooksul.

Võttes arvesse, et vanusrühmas 60+ on vaktsineerimise või läbipõdemise järgne immuunsus ajaga vähenenud ning on suurenenud inimeste arv, kes on SARS-CoV-2 suhtes vastuvõtlikud, kasvab suure tõenäosusega selles vanusrühmas järgnevatel nädalatel raskemate haigusjuhtude arv ja haiglaravi vajadus.

Loe põhjalikumat nakksuhaiguste ülevaadet siit (PDF).

Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi:

  • Haigena püsi kodus! Mis tahes haigusnähtudega püsi kodus, kuni oled tervenenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ja mujal! Kerged sümptomid tervel inimesel võivad osutuda riskirühma kuuluvale inimesele eluohtlikuks. Ärge andke haigestunud lapsi eakatele inimestele hoiule; samuti ei tohiks haigena hooldada väikseid lapsi ega kokku puutuda riskirühma kuuluvate inimestega.
  • Vaktsineeri ennast. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.
  • Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.
  • Haigena järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.
  • Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
  • Järgi tervislikku eluviisi - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
Allikas: Tervisekassa