Terviseameti värske statistika järgi registreeriti 2026. aasta esimese seitsme kuuga Eestis 57 puukentsefaliidi ja 1197 puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve juhtu. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on puukentsefaliidi juhtumeid ligi 12% rohkem. Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) tuletab meelde, et puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega ennetada ning vaktsineerida saab mugavalt ka apteegis.
Terviseameti andmetel registreeriti tänavu jaanuarist juulini 57 puukentsefaliidi juhtu. 2025. aasta sama perioodi jooksul oli neid 51. Seega on puukentsefaliidi juhtude arv kasvanud aastaga ligi 12%.
Puukborrelioosi puhul on esimese seitsme kuu näitaja mullusest madalam. Tänavu registreeriti 1197 haigusjuhtu, eelmise aasta jaanuarist juulini 1298 ehk tänavu on juhtumeid ligikaudu 8% vähem.
Juulis üle 550 borrelioosijuhu
Puugihooaja aktiivsust näitab eriti ilmekalt juulikuu statistika. Ainuüksi juulis registreeriti Eestis 29 puukentsefaliidi ja 553 borrelioosijuhtu.
Võrdluseks registreeriti 2025. aasta juulis 23 puukentsefaliidi ja 541 borrelioosijuhtu. Seega oli tänavu juulis puukentsefaliidi juhtumeid ligikaudu 26% rohkem kui mullu samal kuul.
Puukentsefaliidi juhtude arv on suve edenedes kiiresti kasvanud: mais registreeriti 8, juunis 20 ning juulis juba 29 haigusjuhtu.
Sarnane hooajaline kasv on näha borrelioosi puhul. Mais registreeriti 110, juunis 290 ja juulis 553 haigusjuhtu. Juulikuu juhtumid moodustavad ligi poole kõigist tänavu esimese seitsme kuuga registreeritud borrelioosijuhtudest.
Puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega ennetada
EPAL tuletab meelde, et puukentsefaliit ja puukborrelioos on kaks erinevat haigust. Kui borrelioosi vastu vaktsiini praegu ei ole, siis puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega ennetada.
Vaktsineerida võib aasta ringi ja puukentsefaliidi vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse üldjuhul 1–3-kuulise vahega ning kolmas kuni aasta hiljem.
Pärast kahte esimest doosi on immuunsus hea, kuid kestab vaid ühe hooaja. Pikemaajalise kaitse saavutamiseks on oluline teha ka kolmas doos.
Kontrolli, millal on aeg tõhustusdoosiks
Oluline on üle vaadata ka see, millal tehti viimane puukentsefaliidi vaktsiinidoos.
Esimene revaktsineerimine on soovitatud kolm aastat pärast kolmandat doosi. Edasiste tõhustusdooside intervall sõltub vanusest:
- alla 50-aastastele 10 aastat pärast eelmist doosi;
- 50–60-aastastele 5 aastat pärast eelmist doosi;
- üle 60-aastastele 3 aastat pärast eelmist doosi.
Kui dooside vahe on veninud soovitatust pikemaks, ei pea vaktsineerimiskuuri otsast alustama, vaid jätkata saab sealt, kus vaktsineerimine pooleli jäi. (Terviseameti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 23.10.2025 uuendatud soovitus)
Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida ka apteegis
Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida ka valitud apteekides üle Eesti. Apteegis vaktsineerimiseks ei ole vaja retsepti, kuid vaktsineerimisaeg tuleb eelnevalt broneerida.
EPAL soovitab inimestel üle kontrollida oma vaktsineerimisstaatus, millal tehti viimane puukentsefaliidi vaktsiinidoos ning kas on aeg järgmise doosi või revaktsineerimise jaoks.
Sobiva apteegi, vaktsineerimise info ja vabad ajad leiab veebilehelt Vaktsineeriapteegis.ee.
Puugihooaeg ei ole veel läbi, seetõttu tasub kontrollida oma vaktsineerimisstaatust ja vajadusel broneerida vaktsineerimise aeg apteeki.
Eesti Prosviisorapteekide Liit / Monika Pensa
Allikad: Terviseamet, puugihaiguste statistika; Terviseameti vaktsineerimissoovitused; VaktsineeriApteegis.ee.