Ravimiameti infopäev tõi fookusesse ravimite kättesaadavuse, kriisivalmiduse ja süsteemse koostöö

Ravimiameti hiljutisel infopäeval käsitleti apteekide ja ravimivaldkonna jaoks olulisi arenguid, mis mõjutavad nii igapäevast ravimite väljastamist kui ka tervishoiu süsteemset toimimist. Peamised tähelepanekud keskendusid Euroopa Liidu retseptide käsitlemisele, ravimitega varustamisele kui elutähtsale teenusele, ravimipoliitika tulevikusuundadele, infosüsteemide arendustele, hoiatuskoodide ja ravimijäätmete korraldusele ning müügiloata ravimite hüvitamisele ja tarnetõrgetele.

Tervitussõnad - Katrin Kiisk, Ravimiameti peadirektor

Infopäeva avas Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk rõhutusega, et apteegid on tervishoiusüsteemi oluline esmatasandi lüli, kelle töö mõjutab otseselt ravikvaliteeti ja inimeste tervist. Muutused ravimipoliitikas, digilahendustes ja kriisivalmiduses peavad olema kooskõlas apteekide tegelike võimaluste ja igapäevaste töövoogudega. Kiisk toonitas, et süsteemi eesmärk ei ole apteeke koormata, vaid luua selgem, stabiilsem ja patsiendi huvidest lähtuv raamistik.

1. Euroopa Liidu retseptid ja piiriülene digiretsept

Esitleja: Katrin Kõiv, Ravimiamet

Katrin Kõiv käsitles Euroopa Liidu retseptide väljastamise ja kontrolli põhimõtteid. EL-i retseptidel puudub ühtne vorm, kuid retsept peab sisaldama patsiendi andmeid, toimeainet ja tugevust, ravimvormi, kasutusjuhiseid ning arsti andmeid koos allkirjaga.
Eestis aktsepteeritakse nii paberkandjal kui digiretsepte, kuid kolmandate riikide (nt Ukraina) retseptide käsitlemine sõltub Eesti õigusest.

Piiriülene digiretsept toimib liikmesriikidevahelise andmevahetuse kaudu. Ravimi väljastamisel lähtutakse sihtriigi kehtivast seadusest, sealhulgas:

• mis ravimeid võib üldse väljastada,
• millised ravimiklassid (nt narkootilised ravimid) on välistatud,
• millist nõu isikutõendamisele kohaldatakse.

Kõiv rõhutas, et apteegi roll on kontrollida retsepti autentsust ja piisavust, vajadusel kontakteeruda retsepti väljakirjutanud asutusega või Ravimiametiga.

2. Ravimitega varustamine elutähtsa teenusena

Esitleja: Stella Sulaoja, Ravimiamet

Stella Sulaoja tutvustas elutähtsate teenuste ümberkorraldust, mille tulemusena on ravimitega varustamine lisatud elutähtsate teenuste nimekirja. Kokku on elutähtsaid teenuseid nüüd 22.

Järgneva kolme aasta jooksul määratakse:

• 16 ETO-apteeki (kaks Harjumaale, igasse teise maakonda üks),
• 2 ravimhulgimüüjat, kellel on kohustus tagada ravimite tarnekindlus ka kriisiolukorras.

ETO-apteek peab:

• tagama ravimimüügi ja nõustamise vähemalt 30 tundi nädalas ka hädaolukorras,
• koostama riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani 9–10 kuu jooksul pärast määramist,
• suutma taastada töö 48 tunni jooksul katkestuse järel,
• osalema regulaarsetel toimepidevuse õppustel vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Riik loob koos Varudekeskusega generaatoritega varustatud apteekide võrgustiku, mis tagab toimimise ka elektrikatkestuste korral.
Sulaoja sõnul on see riigikaitselise tähendusega, kuna ravimite kättesaadavus mõjutab otseselt ühiskonna toimimisvõimet kriisis.

3. Ravimipoliitika 2030 ja apteeke puudutavad seadusmuudatused

Esitlejad: Kärt Veliste ja Anneli Taal, Sotsiaalministeerium

Ravimipoliitika 2030 eesmärk on tagada, et ravimid oleksid kvaliteetsed, ohutud, taskukohased ja järjepidevalt kättesaadavad.

Olulised muudatused:

• täiendava ravimihüvitise arvestusse lisatakse meditsiiniseadmed, mis toob hüvitise ligikaudu 7000 patsiendile, eriti krooniliste haigete seas;
• uued hindamisjuhendid toetavad kõrgema lisandväärtusega ravimite rahastamist läbipaistvamalt ja põhjendatumalt;
• ekstemporaalsete ravimite standardiseerimine ja koodistamine võimaldab tulevikus nende hüvitamist, mis mõjutab eriti laste, dermatoloogia ja harvikhaiguste ravi.

Veliste selgitas, et kavandatavad muudatused on tihedalt seotud Euroopa tasandi koostööga, kus uute ravimite teaduslik hindamine koondatakse ühtseks metoodikaks aastaks 2030.

4. Veateated ravimite ehtsuse kontrollimisel

Esitleja: Mari Asser, Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus

Hoiatuskoodide süsteem on muutunud detailsemaks, mis on vähendanud apteekide halduskoormust, kuna menetlusse jõuab vaid ligikaudu kolmandik hoiatustest. Samas kaasab täpsem logika suurema vastutuse apteegile otsustamisel, kas tegemist on tehnilise vea, erandi või võimaliku võltsinguriskiga.

Asser tõi esile:

• võltsingurisk on eriti suur kallite, sõltuvust tekitavate ja väliravimitena liikuvate preparaatide puhul,
• seetõttu on oluline kõik kahtlused menetlusse edasi suunata, mitte jääda otsust apteegi sisese hindamise tasandile.

5. Ravimijäätmete kogumise pilootprojekt

Esitleja: Maarja Mõtus, Eesti Kunstiakadeemia

Piloot viidi läbi 19 Pärnu apteegis ja 86% osalenutest hindas lahendust toimivaks. Jäätmete sorteerimine paranes, pakendiprügi hulk vähenes ning elanikele oli lahendus nähtav ja arusaadav.

Kuid apteekide kogemus tõi välja ka olulised vajadused:

• konteinerid peavad olema füüsiliselt sobivad apteegi ruumile,
• sorteerimise juhised peavad olema visuaalselt selged ja patsiendile kohe arusaadavad,
• vaja on ühtset logistikamudelit (kes veab ära, millise sagedusega, millise maksumusega).

Analüüsi tulemused valmivad magistritööna 2025. aastal ning neid kasutatakse üleriigilise mudeli kavandamisel.

6. Tarneraskused, müügiloata ravimid ja hüvitamise erandid

Esitlejad: Anita Tuula ja Katrin Jeeger, Ravimiamet; Kaisa Parve, Tervisekassa

2024 aastal teavitati 290 tarnetõrkest ja 116 turustamise lõpetamisest.

40% juhtudest olid seotud üle-euroopalise või globaalse tarneahela häirega.

Tuul ja Jeeger kirjeldasid tarnetõrgete maandamise meetmeid:

• alternatiivpakendite ja analoogtoodete kasutamine,
• piiratud väljastusperioodid apteekides,
• luba müügiloata ravimite kasutamiseks,
• äärmuslikel juhtudel: solidaarsusmehhanism ja riiklikud ravimivarud valitsuse otsusel.

Kaisa Parve täpsustas hüvitise loogikat:

• müügiloata ravimite hüvitis määratakse tavaliselt 30 päeva jooksul,
• hüvitusmäär on 90–100%, sõltuvalt diagnoosist ja ravivajadusest,
• massotsuste puhul rakendub hüvitis automaatselt, patsiendilt ei nõuta eraldi taotlust. 

7. Ravimiregister: pakendikoodide ja tarneinfo keskne tööriist

Esitleja: Mailis Eelmäe, Ravimiamet

Ravimiregister koondab kõik turustatavad ja mitte-turustatavad ravimid pakenditasandil. Pakendikood määrab:

• millist ravimit saab digiretseptiga väljastada,
• milline hüvitis rakendub,
• kas pakend on tarnehäire all.

Tarneraskused on tähistatud kollase märgisega, täpsem info on detailvaates.
2026. aastal lisanduvad registrisse standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite pakendid, mis loob eeldused nende hüvitamiseks.

Eelmäe kinnitas, et otsingu- ja filtrivõimalused uuendatakse kasutajate tagasiside põhjal, et apteegitöö oleks kiirem ja selgem.

Kokkuvõte

Infopäeva läbiv joon oli ühene:
apteegi roll tervishoius tugevneb, mitte ei kahane.

Kesksed suunad:

• ravimite kättesaadavus peab olema tagatud nii tava- kui kriisiolukorras,
• ravi peab olema patsiendikeskne, järjepidev ja selgelt juhitud,
• infosüsteemid peavad toetama otsustamist ja koostööd, mitte lisama koormust,
• apteekide tagasiside on otsustuste kujundamisel vajalik.

EPAL jätkab liikmete kogemuste ja seisukohtade koondamist ning esindamist koostööpartnerite ees, et tagada, et muudatused oleksid teostatavad ja toimivad reaalses apteegitöös.